Puitkatus võlub naturaalsusega

Üha enam leidub siinmail puitkatustega kaetud hooneid, neid on pärit nii esiisade ajast kui ka tänapäevast. OÜ Puitkatused on üks neist ettevõtetest, kes on puitkatuste levikule Eestimaal suuresti kaasa aidanud, luues omamoodi silla muistsete väärtuste ning tänapäevase ehituskunsti vahel.

Nagu paljud teised ettevõtmised ja ettevõtted, sai ka OÜ Puitkatused alguse juhusest. Sellesama juhuse tahtel sai Janek Käärd sõjaväeteenistuses olles endale paarimeheks tänase äripartneri Priit Venda, kellega kahasse pandi ühisele ettevõttele algus aastal 2002. “Meil juhtusid olema üsna sarnased vaated, ka varasem kogemuslik taust just puitehitiste restaureerimise ja üldse puidu valdkonnas oli suuresti sarnane,” räägib Käärd.
Ajaga kujunes nõnda, et Janekile jäi peamiseks tegevuspiirkonnaks Eestimaa mandriosa, Saaremaalt pärit Priidule aga ettevõtte Saaremaal asuv puidumaterjali tootmisüksus – väike saekaater, kus valmib kogu ettevõtte tegevuseks vajalik puitmaterjal. “Priit oli puidust katuste valmistamise ja ehitamisega seotud olnud juba varasemalt, aga päris oma ettevõte sai asutatud 2002. aastal. Noorte meestena nägime selles valdkonnas suurt perspektiivi ja jõudsime äratundmiseni, et oleme valmis paremini ja efektiivsemalt traditsioonilisi Eesti puitkatuseid ehitama,” jutustab Käärd.
Puitkatused OÜ võibki Käärdi sõnul tinglikult jagada kaheks. “On tootmise pool, mis on sisse seatud Saaremaal, ja ehituse pool, mille esindus on Tallinnas, kuid tegutseme siiski seal, kus on klient,” avab Käärd. Nii on peamine tegevus ja tähelepanu suunatud siiski peamiselt Eesti põhjarannikule, Kesk-Eestile, Lääne- ja Pärnumaale ja kindlasti ka saartele. “Lõuna-Eestis on meil suhteliselt vähe objekte, kuna distantsid lähevad pikaks, aga eks vajadusel sõidame ka sinnapoole,” märgib Käärd.
Suuremad koostööpartnerid on ettevõttele kvaliteetse puidu müüjad, katustele spetsialiseerunud firmad ning ehitusmaterjalide müüjad. “On ka paar sõbralikku konkurenti, kellega oleme koostööd teinud,” lisab Käärd.

Käärdi kirjeldust mööda on OÜ Puitkatused tüüpiline klient maakodu kas ehitav või siis taastav perekond, kes väärtustab traditsioonilisi materjale ja teeb teadlikke valikuid. Palju on neid, kes jõuavad ettevõtteni siis, kui vananeva eterniidi alt hakkab paistma vana laastu- või sindlikatus. “Siis tekib inimestel esmalt küsimus, millega üldse tegu ja hakatakse üldse süvenema ja huvi tundma. Paneme tähele, et aina rohkem soovitakse taastada hooneid nende originaalsel kujul,” ütleb Käärd.
Priit Venda jätkab, et ettevõtte kontseptsioon on pakkuda kliendile katuse täislahendust, s.t et kliendil oleks võimalus kõik katusega seonduv Puitkatused OÜ hooleks jätta. “Kuna puitkatuste valmistamine ja ehitamine on küllaltki töömahukas, siis hinnaga me kindlasti turgu ei võida, ja ega see ole kunagi ka meie eesmärk olnud. Pigem teeme oma asja ja vaatamata aeg-ajalt tekkivatele probleemidele on ka need alati edasiviiv jõud,” ütleb Venda ja lisab, et puitkatuste ehitajaid on Eestis piires kindlasti veel – igal aastal tekivad mõned nimed juurde ja teised jälle kaovad. See ei ole tema sõnul just kõige kergem tee, kuid seevastu huvitav. Käärd märgib, et Lõuna-Eesti poolel on omad tegijad ja mõnele kliendile Võru ja Otepää kandis on ta soovitanud pigem korrektse konkurendi teenuseid.

Kogu katusematerjal valmib oma saekaatris Saaremaal. Saaremaal asuvas tootmisüksuses valmistatakse katusematerjali ümarpuidust. “Sisuliselt tähendab see, et saeme ise lahti, järkame ja valmistame katusematerjali. Edasi vastavalt tellimusele kuivatame, immutame või saadame mandrile sügavimmutusse,” selgitab Käärd. Kui klient on valmis ise oma katusematerjali paika panema ja abi ei vaja, tarnime me talle vajaliku puitmaterjali lihtsalt kohale. Kes soovib paigaldust, sellele seda võimalust mõistagi ka pakume, või anname kaasa näpunäited, et materjal korrektselt paika saaks. Käärd on enda sõnul tähele pannud, et Eestimaal on vägagi palju hea potentsiaaliga vanu rehielamuid, mida oleks kindlasti põhjust renoveerida, kuid mille jaoks ei jätku inimestel lihtsalt raha.
Laias maailmas on Käärdi sõnul kõige tuntum nimetus ingliskeelne shingle – eesti keeles kõlab justkui sindel, aga meie mõistes on tegemist kimmikatusega. Need on kiilukujulised lauakesed, mida erinevates maailma otsades valmistatakse saadaolevast puidust. “Meil on enamasti selleks okaspuit – kuusk ja mänd –,kuid oleme kohanud ka haavapuidust kimmikatuseid ……… (jätkub)

Kust tuleb innovatsioon?

30. juuli 2015, 16:26

Tehnopoli juhataja Jaak Raie

Foto: Terje Lepp

Äripäev uuris kolmelt teaduspargilt – SA Tartu Teaduspark, TTÜ Mektory ja TTÜ ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol -, kust tuleb innovatsioon?

Esimene lugu: Tartu Teaduspark – kiirendusrada tehnoloogiafirmadele

SA Tartu Teaduspark väärtustab eeskätt füüsilist keskkonda, lähtudes oma tegevuses nägemusest, et loovus ja uudsed ideed tekivad tihemini inimestevahelisest suhtlusest.

Innovatsioon sünnib reeglina firmades ja tihti just tootmisettevõtetes, rääkis SA Tartu Teaduspargi projektijuht Vaido Mikheim. “Ka koostöös ülikoolidega sünnib palju innovaatilist, aga see osakaal on meie kogemuse põhjal kuni 10% juhtudest,” sõnas ta.

Lõviosa innovatsioonist sünnib tema sõnul ettevõtetes ülikoolide lõpetajate, ettevõtete töötajate ja eelkõige inseneride töö tulemusena. Innovatsioon on Mikheimi sõnul eelkõige turu uus toode või teenus ning edu toob see, kui toode või teenus on müüdud.

Loe edasi:

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/07/30/kust-tuleb-innovatsioon

Marku Lamp – hingepidi metsa sees

22.10.2013

ÄRIPÄEV (Tööstus), Kairi Oja: Marku Lamp on mees, kelle töökoht ja töötuba on küll Tallinna südalinnas, keskkonnaministeeriumi moodsas kontoris, tegelikult asub mehe enda süda aga sügaval metsas, sestap on ka kõik tema tööalased toimetused seotud metsaga. Ka metsamehe kummikud on Lambil samuti alati auto pagasiruumis n-ö stardivalmis.
Oled metsandusringkondades tuntud valdkonna vaieldamatu eksperdina, Sind teatakse kui keskkonnaministeeriumi ametnikku, kelle poole ei kardeta pöörduda – teisisõnu – Sinust peetakse lugu. Kuidas tuli metsandus Sinu ellu, kuidas jõudsid teadmiseni, et see on “see õige”? Selle aasta metsapealinnas Elvas sündinuna võib tagantjärele öelda, et Elva mändide vahel kasvamine on mind pidevalt metsa lähedal hoidnud.

Samas tuleb tunnistada, et metsandus kasvab minu külge endiselt edasi, äratundmise, et metsandus on “see õige”, on andnud need paljud inimesed, kellega olen kogu oma kooli- ja tööaja jooksul kokku puutunud. Metsandus on valdkond, mis läheb inimestele korda ning pakub ühiskonnale lahendusi oluliste keskkonnaprobleemidega toimetulekul.

Kus oled metsanduse eriala omandanud? Metsandusõpinguid alustasin EPMÜsse (tänane Eesti Maaülikool) 1997. aastal metsatööstuse eriala õppima asudes.

Õpingute alguses tekkis kohe võimalus omandada metsanduslik baasharidus Soomes Pieksamäel Nikkarila metsanduskoolis, kuhu aastaks õppima siirdusin. See oli koht, kus õppisin tundma soomlase suhtumist metsa ja metsandusse ning vabadel päevadel omandasin oskused metsa kasvatamisel ja selle kujundamisel.

Tol ajal tundus soomlase jaoks tavapärane tegevus metsas meile veel võõrana, kuid heameel on tõdeda, et tänaseks on ka meie metsamajandaja tavapraktikas efektiivsema ja keskkonnasõbralikuma tehnika kasutamine, raielangi piiride ja kokkuveoteede märkimine jms.

Kuidas sattusid keskkonnaministeeriumi? Ajal, mil olin ülikoolis õpinguid lõpetamas, toimusid ümberkorraldused riigi metsandusadministratsioonis ja keskkonnaministeeriumi metsaosakond vajas noort inimest, kellel oleks soov kaasa rääkida metsandushariduse ja -teaduse suunamisel.

Metsandusliku teaduse ja -hariduse edendamine, teemakohaste analüüside läbiviimine, riikliku koolitustellimuse esitamine jms olid esimesed tööülesanded.

Edaspidi on minu rolliks metsaosakonnas olnud nii metsandussektori konkurentsivõime tõstmisele kaasaaitamine, bioenergeetika sektori arendamine kui ka metsandusega seotud maaparandusküsimustega tegelemine. Muu hulgas olen koostanud metsamaterjali mõõtmise, puidukaubanduse ja raieid puudutavaid õigusakte.

Metsaosakonna juhataja konkursil osalemine pärast eelmise juhataja lahkumist aastal 2007 oli loomulik samm edasi. Metsandusvaldkonna juhtimine on olnud väljakutse, kuid inimesed, kes selles valdkonnas töötavad, on pädevad ja armastavad oma tööd – see on teinud minu töö kergemaks.

Oma nooruse tõttu olen aeg-ajalt kogemustest puudust tundnud, kuid elan teadmisega, et kujutlusvõime on olulisem kui teadmised.

Pead Sa ennast loomult juhiks? Spetsialistist juhiks kujunemine on peaaegu alati seotud teatud probleemidega, kuid kuna olen alati olnud ja olen ka edaspidi valmis probleemidele lahendusi otsima, võtma ise initsiatiivi ning olema valmis enda mõttele eelistama kellegi teise oma, kui see on minu omast parem, siis usun et mul on vähemalt mõned eeldused selleks olemas.

Kuidas kolleegid Sind kirjeldaksid? Positiivne, algatusvõimeline, üldistamisoskusega, aus, kohusetundlik, sportlik.

Mis teeb Marku Lambist just selle inimese? Kannatlikkus ja sihikindlus olulistes küsimustes, samas olen avatud uutele mõtetele ja muutustele. Tunnen huvi muusika, spordi, tehnika ja infotehnoloogia arengute vastu. Meeleldi veedan aega merel või metsas.

Kirjelda palun oma n-ö tavalist tööpäeva? Metsaosakonna juhataja tööpäev algab näites esmaspäeval sellega, et ta püüab kokku võtta eelmise nädala sündmused metsanduses ja anda sellest ülevaate ministeeriumi juhtkonnale. Seatakse uue nädala plaanid ja lepitakse kokku nädala tähtsamad tegemised.

Ma eelistan juhtida osakonda kolleegidega vahetu vestluse teel. Pean oluliseks organiseeritust ja suure infomahu tõttu käib enamik juhtimisest siiski tänapäeval elektrooniliselt.

Ametikoht nõuab ka oluliselt välislähetustes viibimist.

Kohtumised haldusala asutuste töötajate ja metsanduse huvigruppide esindajatega on igapäevased. Ministeeriumi poole pöördub päevas vähemalt kümmekond kodanikku päevas, nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Pidevalt on ministeeriumi töös mõne õigusakti muutmine. Õigusloome ja strateegiadokumentide koostamine ongi see töö, millega metsaosakond peamiselt tegelema peab.

Mis võtab lõviosa ajast? Administreerimine ja meeskonna juhtimine, tegevuste lühi- ja pika­ajaline planeerimine, koosolekute juhtimine ja nendel osalemine, probleemide lahendamine. Päriselt ja reaalselt metsaminekuid tuleb samuti sagedasti ette.

Millele kulub Sinu vaba aeg? Teen aktiivselt sporti. Talvel jahipidamine, suusatamine ja kultuurisündmused (muusika, teater, kino jms), kevadel kalapüük, suvel purjetamine, võrkpall ja golf, sügisel jaht ja saalisport.

Meeldib maailma avastada ja otsida uusi kogemusi, tutvuda uute inimestega teistest kultuuriruumidest.

Kas käid sageli näiteks metsas, matkamas? Igal kevadel annan oma panuse uue metsapõlve tekkele ning metsas käimisest ei ole vist ühelgi eestlasel võimalik kõrvale hoida.

Käin metsas ja vaatan metsa eemalt, eriti hea tunde tekitab metsa vaatamine merelt, ka seal on raske selle eest pääseda.

Mida viimati lugesid? Ma olen pisut kärsitu ning üle kümne raamatu aastas kindlasti ei loe, meelsasti käin aga teatris ja kinos. Kui töölt vabal ajal loen, siis eelkõige seiklus-, ulme- või kergemat klassikalist kirjandust, mis inspireerib ja loob hea meeleolu.

Praegu on käsil nt Jonas Janossoni “The 100-year-old man who climbed out the window and disappeared” ja viimane enim emotsiooni loonud teos oli Ameerika kirjaniku Jack Kerouaci 1957. aasta klassika “On the road”. Emotsiooni pakuvad inimeste julged ettevõtmised ja läbielamised.

Kuhu oled teel, seda igas mõttes? Tööalaselt on suuremad sihid aastani 2020 metsanduse arengukavaga paika seatud, oluliseks väljakutseks saab olema Eesti eesistumine Euroopa Liidus aastal 2018.

Isiklikus elus loodan senisest rohkem aega pühendada sellele, mida pean oluliseks – lähedased inimesed, tervis ja maailma avastamine. Elu on põnev ja ma püüan nautida sellest iga hetke sellisena nagu see on.

Mida oleks vajalik muuta ministeeriumis? Avatus, läbipaistvus ja suhtlemine avalikkusega on valdkonnad, mida tuleb pidevalt parandada. Koostöö suuremate huvigruppidega on pidevalt positiivne, ende kaasamine otsustusprotsessi tagatud.

Metsandus on valdkond, mis mõjutab enamikku eestimaalastest ja alati ei jõua kõik sõnumid huvitatud isikuteni.

Edaspidigi vajab parandamist keskkonnateadlikkuse tõstmine ühiskonnas ja metsandusalaste otsuste parem tutvustamine avalikkusele.

Kuidas hindad metsanduse rolli Eesti majanduses? Võimalusterohke – bioenergeetika areng, “rohemajandus”, süsinikukaubandus jt arengud annavad lootust, et jätkusuutlikult majandatud metsadest pärinev puit on lahenduseks mitmetele keskkonnaprobleemidele. Seega tasub ka tulevikus investeerida metsa­kasvatusse.

Milline on meie metsanduse seis laiemalt? Puidu hinna kujundab ehitussektor ja teised tarbijad, kes soovivad puitu kasutada. Viimase kolme aasta jooksul on puidu hinnad järjest tõusnud.

Nii Põhja-Ameerika kui ka Euroopa ehitussektori kulutused on jõudnud taas sajandi alguse tasemele, lähiajal pole selles oodata olulist tõusu.

Kui välisnõudlus endiselt kasvab, siis jätkab meie puidutööstus Eesti majanduse väliskaubanduse negatiivse bilansi tasakaalustamist. Täiendavat stiimulit loob arenev biomassi kasutamine energeetikas.

See aitab tuua meie metsadest välja seni tagasihoidlikku kasutamist leidnud väheväärtuslikumat lehtpuuressurssi.

Kuidas meie majandus üldisemalt areneda võiks? Eesti on paratamatult suuremate turgude tõmbetuules ning eksportturgude mitmekesistamine on see, mis hoiab ära halvima juhul, kui üks piirkond väga suurde langusesse läheb.

Metsanduse jaoks on oluline püsida vähemalt samavõrdsetes tingimustes konkurentidega ning luua soodne majanduskeskkond ette­võtjatele. Ohtlik on sattuda sõltuvusse toetustest, mille eesmärk ei ole uute väärtuste loomine, vaid teatud tegevuste subsideerimine.

Kuidas hindad erametsaomanike praegust olukorda, nende motiveeritust oma metsa majandada? Maailma mastaabis on metsaomanikuks olemine luksus, Eestis on see saanud võimalikuks ligi 100 000 eestimaalasele. On ilmne et kõik metsaomanikud ei suuda ennast kunagi kurssi viia metsanduslike nüanssidega. Ligikaudu poolte metsaomanike metsaomandi pindala on alla 5 ha, mistõttu on selle majandamine ebaefektiivne.

Metsaomanike koondumine võimaldab ühiselt tegutsedes kulusid kokku hoida ja täita metsaomandiga kaasnevaid kohustusi. Metsaühistu on abiks nii nendele metsaomanikele, kellel endal vajalikud metsanduslikud teadmised puuduvad, kui ka nendele, kes soovivad üheskoos tegutsedes suuremat tulu teenida.

Kuidas võiks erametsaomanikke motiveerida? Mulle meeldiks, kui koostöö tuleks vabatahtlikult. Tavaliselt tuleb eestlase koostöö soov siiski vaid siis, kui viimane häda on käes.

Seega on valikuteks teha elu võimalikult keeruliseks ja koostöö möödapääsmatuks või siis metsaomanikke kuidagi motiveerida. Oleme valinud viimase variandi ja püüdnud juba vähemalt 16 aastat seda valikut ka jõudumööda järgida.

Kes on kes

Marku Lamp

Baashariduse omandas Elva gümnaasiumis
Bakalaureuse kraad Eesti Maaülikoolist metsatööstuse erialal
Erasektoris olnud lühikest aega ASi Tartu Puukool nõukogu liige
Asekantsleri ametis kuuluvad tema tegevusalasse looduskaitse-, kalavarude- ja metsaosakond
Hobid on jahil ja lihtsalt metsas käimine, purjetamine, sportimine ja lugemine

Kommentaar

Läheb alati juurteni

Ants Varblane, metsandusspetsialist ja erametsaomanik
`

Mul on olnud võimalus jälgida Marku tööd ametnikuna päris algusest peale. Sajandivahetusel toimunud kiired muudatused metsanduse juhtimisel tõid osakonda tööle hulga noori ametnikke.
Marku on olnud üks nendest, kes uute plaanide tegemisel otsinud üles vanad ametnikud ja uurinud, probleemide ajaloolist tausta. Näiliselt üsna lihtsate probleemide lahendamisel ei ole ta muutunud kärsituks, vaid oodanud ära “elukutseliste” vastuvaidlejate väsimise ja siis pakkunud välja kõigile vastuvõetavaid lahendusi.
Olen näinud Marku esimesi samme jahipidamise ja purjetamise oskuste omandamisel.
 

Tormijooks odavatele üürikorteritele

16. august 2015, 10:15

Muusikatudeng Mari Meentalo

Foto: Eiko Kink, Äripäev

Augustis kasvab kodu otsivate tudengite tõttu üürikorterite nõudlus märgatavalt, tõmmates käima kogu üürituru.

Kel tahtmist ja võimekust investeerida kinnisvarasse üüritulu eesmärgil, tasub kaaluda tudengeid kui üht suurt ja selget sihtrühma. Ent millist tüüpi, millises hinnaklassis ning seisukorras üürikortereid tudengid eelistaks ning mida need sisaldama peaksid?

LAAM Kinnisvara maakleri Ahti Oksa sõnul võib iga aasta augustis täheldada üürituru selget elavnemist. Selle põhjuseks on üliõpilased, kes uueks õppeaastaks üürikodu otsivad. “Et sellel perioodil kasvab nõudlus üürikorterite järele märgatavalt, on see teataval määral käimatõmbav mootor kogu üüriturule laiemalt,” ütles Oks ja lisas, et tänu tudengite tekitatud täiendavale nõudlusele on üürikorterite pakkujal lihtsam oma korterile üüriline leida.
Oksa sõnul otsivad tudengid üldjuhul väiksemaid kortereid – suure korteri järele puudub vajadus. Ka pole põhjust ega tihtipeale ka võimalust üüripinna eest õpingute ajal ülearu maksta.

Edasi loe:

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/08/16/tormijooks-odavatele-uurikorteritelese

50 shopping-u varjundit

Kaubandus.ee

Konsultant ja kirjanik Mark Taylor

Kaubandusekspert, konsultant ning kirjanik Mark Taylor tõi ECR Baltic Forumil kaubandusmaailmast kõneledes mängu ilukirjandusliku dimensiooni – tema särtsakas ja uut mõtlemist kaubanduses ning turunduses väljendav ettekanne kandis furooriloovat pealkirja „50 shades of shopping.“

Taylor rääkis uuest ajastust kaubanduses, kus eeskätte toidukaubanduse jaemüüjad peaksid kriitiliselt peeglisse vaatama ja endale teadvustama, et kogu kaubandus on tegelikult järk-järgult ümber kolimas online’i. „See on õigupoolest vaid aja küsimus, millal see juhtub, kuid protsess on juba alanud ning asjad arenevad selles suunas hämmastavalt kiiresti,“ lausus ta.

Taylori sõnutsi on lootust tulevikus „ellu jääda“ üksnes neil jaekauplustel, kes suudavad inimesi emotsionaalselt siduda, sest nimelt emotsioonid on need, mis hoiavad meid ühe või teise asja küljes kinni.

Taylori väitel on inimeste lojaalsust harjumuspärase toidupoe-keti suhtes on vägagi kerge muuta.  „Pruugib vaid kliendil saada üksainumas kogemus, mil nimelt tema lemmiktoodet poeriiulilt ei leidunud, ning juba on lojaalsusele hoop antud. Kui sama kordub veelkord, on mõra „abielus“ juba tuntav ning kolmanda korra saabumisel teeb klient otsuse juba läheduses oleva teise toidukaupluse kasuks, suunates oma igaõhtused „investeeringu“ täies mahus sinna teise kauplusse, kus tema soovitud toode olemas on,“ rääkis Taylor.

Iga klõps ei sobi tootefotoks

Kuigi alles esimesi samme tegevatel mikroettevõtetel on tihti arusaam, et tootefoto tellimine võib minna kulukaks ja seetõttu on lihtsam need ise valmis teha, ei ole see enamasti mõistlik lahendus.

Mistahes toote müügi ja turundamise puhul on korralik tootefoto enam kui suure kaaluga, sest  see on investeering, mis mõjutab nii vahetut müüki kui ka toote edasist käekäiku ja -eluiga, kirjutab 16. oktoobri Äripäev mikroettevõtte rubriigis.

Fotostuudio Fotokoda peremehe ja fotograafi Raivo Tiikmaa sõnul on väike- ja mikroettevõtjad tõepoolest üpris hinnatundlik kliendirühm, kes sageli alles oma ettevõtjatee alguses. “Esmalt vaadatakse rahakotti, siis vaadatakse fotograafile otsa ning siis jälle rahakotti,“ kirjeldas Tiikmaa naljaga pooleks väikeettevõtja ning fotograafi hinnaläbirääkimisi, mis meenutab tema sõnul Tõnissoni kodunt lahkuda soovimise juttu, kui koolivend Tootsi tuleb raha laenama.

“Väikeettevõtja põhieesmärk on ellujäämine ja enamasti keerlevad tema peas sootuks muud mõtted kui tootefotod. Eriti alguses,“ tõdes ta.

“Internet kubiseb metsa läinud otsustest pildid ise teha,” jätkas ta. “Isegi kui ütled kliendile, et pole hea mõte kesiseid pilte avaldada, heidetakse pilk firma rahakotti, vangutatakse pead ja pannakse ikka,“ kirjeldas ta tavapärast käitumist.

Loe edasi:

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/15/iga-klops-ei-sobi-tootefotoks 

Tahvelarvuti asemel vajab laps raamatut ja võimalust suhelda oma vanematega

Mida teha, kui kuueaastane laps, kes ei oska omaenda väikse käekesega veel kirjutadagi, unistab isiklikust iPad’idist või iPhone’ist?

Hiljaaegu sai minu kuueaastane poeg kutse tuttava samaealise lapse sünnipäevale. See on vanus, kus sotsiaalsed suhted muutuvad üha aktuaalsemaks ning omavahelistes sõprussuhetes saab „määravaks” asjaolu, kas sind sünnipäevale kutsutakse või mitte.

Mõned päevad enne sünnipäeva andsin sünnipäevalapse vanemaile teada oma lapse osalemisest. Minul endal on juba aastaid tagasi välja kujunenud komme kinkida pea kõikideks tähtpäevadeks raamatuid, seda nii täiskasvanute kui ka laste puhul. Seetõttu ma enamasti kingisoove ei uuri, vaid usaldan omaenda tunnetust ja valin siis mõne raamatu, mille arvan olevat sobiva.

Tol korral aga saatsin endalegi üllatuseks sõnumiga ka küsimuse kingiootuse kohta. Vastus ei lasknud end kaua oodata, kirjas seisis: „Sünnipäevalaps kogub raha ai-päädi ostmiseks.” Olin mõnda aega tumm ega osanud kuidagi reageerida. Tegemist oli minu enda seesmiste väärtustega selges vastuolus oleva stereotüübiga – minu hinnangul ei vaja kuueaastased internetiseerumist ega tundide kaupa Angry Birds‘e, rääkimata sellest, et nad ei oska kalleid tehnikavidinaid veel hoida.

Loe edasi:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kairi-oja-tahvelarvuti-asemel-vajab-laps-raamatut-ja-voimalust-suhelda-oma-vanematega?id=66987964

Töine atmosfäär kodukontoris

Kodus töötamine ehk kaugtöö muutub üha loomulikumaks ning neid, kes kasvõi pool nädalast kodukontoris töötavad, on aina rohkem. Ent kuidas luua koduses keskkonnas süvenemiseks vajalik töine miljöö?

Kodukontorit kasutavad enne­kõike need, kelle töö iseloom seda võimaldab. Valdavalt on töö seotud arvutiga või ei eelda ametiprofiil muul põhjusel kindlapeale just tööandja ruumides viibimist.

Enim töötab koduse töölaua taga vabakutselisi ajakirjanikke, tõlke, kujundajaid, keeletoimetajaid ja muidugi kirjanikke. Koduarvuti tagant lahkumata on tänapäevaste tehniliste vahenditega hõlpsalt korraldatavad nii raamatupidamis- kui ka konsultatsioonialased tööd, samuti kõikvõimalik projektijuhtimine – kõik, mis ei eelda vältimatult vahetut suhtlust, kirjutab 26. mail ilmunud Äripäeva ajakiri Sisustaja.

Võimaldab sujuvalt ühildada pere- ja tööelu

Juba neljandat aastat perega Soomes elav Mari Kuljus teenib leiba konsultandina abikaasaga kahasse loodud ettevõttes Kuljus Consulting Oy. Ta räägib, et alustas kodus töötamist peamiselt pragmaatilistel põhjustel ja mugavusest – nii on võimalik hoida kokku aja- ja transpordikulu, jõudes samal ajal hallatud ka kodused toimetused.

Loe edasi:

http://www.aripaev.ee/teemaleht/2015/05/27/toine-atmosfaar-kodukontoris